Vuokatti laager 10-21.10

Seekord olime laagris Soomes, Vuokatti spordikompleksis. Tee teisele poole lahte sai ette võetud värskelt kleebitud tiimi bussiga. Sügisene laager kujunes üllatusena varajaseks lumelaagriks. Kodus lühikesi pükse pakkides ei osanud me oodata, et järgnev periood nii mõnusalt talviseks kujuneb. 

Kohale jõudes ootas meid hästi hooldatud 2,5 km pikkune kunstlumerada, mis laagri teises pooles pikenes 3,3 km pikkuseks. Lõpuks saime alla panna suusad ja alustada suusakilomeetrite kogumist. Lisaks suusatamisele oli võimalus kasutada rullsuusatamiseks kergliiklusteid ja 1,8 km pikkust tõusu, jõusaali, jooksuradasid ning loomulikult lasketiiru.  Kui alguses viisime mõningad treeningud läbi ka rullsuuskadel siis laagri teises pooles sadas alla korralik ports loodusliku lund ja rullsuusa treeningud tuli asendada. Seega teise rullsuuskadel tõusu treeningu asemel tuli võtta kasutusele alternatiiv, milleks oli imitatsioon (mäkkejooks suusakeppidega, immiteerides suusasammu), mis tänu tuisule ja miinuskraadidele kujunes üheks laagri kõige karmimaks trenniks. 

Üldjoontes kujunes laager plaanipäraselt, sai meelde tuletada suusa tunnetust, lihvida tehnikat ning arendada suuskadel võistlus kiirust, mida seni oleme saanud teha rullsuuskadel.

Laskmise analüüs laboris!

Meie tiimi abiline, Marek Feldmann, organiseeris meile võimaluse analüüsida laskmist spetsiaalses laboris. Teostasime padrunita laskmist spetsiaalse aluse peal, mis mõõtis keha raskuskeskme jaotust ja asendi stabiilsust ning registreeris tasakaalu muutused laskude vältel. 

Lisaks raskuskeskme analüüsile, kinnitati meie relvadele mitmeid andureid, mis hindasid relva liikumist ning päästmise survet enne lasku, lasu ajal ja pärast lasku.

On teatud kuldreeglid ja põhitõed, mille alusel saab hinnata laskmise võimekust. Püsti laskmisel peaks keharaskus olema jaotunud võrdselt mõlema jala vahel, lamades asendi puhul peaks 70% raskusest kanduma vasakule käe küünarnukile ja 30% paremale. 

Kuna sõrmetöö on laskmisel üks olulisemaid tegureid siis ideaalis peaks see olema pidevalt sarnane ja eelpäästel tuleks ära tõmmata  90% päästiku koguraskusest. Viimane 10% siis kui ollakse valmis lasku sooritama.

Kõigi meie kolme, Tuuli, Susani ja Roberti, tulemused osutusid headeks. Laskeasendid oleme suutnud aastatega väga stabiilseks treenida. Teine lugu on päästmisega, üldjoontes oli seis hea, aga selle kallal annab veel tööd teha. 

Kokkuvõttes andis test väga hea tagasiside meie kitsaskohtadele ja mõtteainet edaspidiseks. Tulemuste alusel saab tulevikus rõhku panna treeningutel just meie nõrkadele külgedele. 

Talv pole enam kaugel ehk mis saab edasi?

Alates laagrist koju jõudmisest kuni oktoobri lõpuni tegutseb TT tiim veel kodumaa pinnal, pärast mida enamus meist Eestisse enne detsembri lõppu tagasi ei tule. 

Kodusel perioodil teeme sügisesed koormustestid ja võtame osa viimastest jooksustartidest. Nimelt 30. oktoobril on Tuuli kergejõustikuliidu poolt kutsutud osalema Balti meistrivõistlustele esindama Eesti koondist murdmaajooksus, mis see kord leiab aset Leedus, Palangal.

31.10 asume teele viimasesse laagrisse Rootsi, Idresse, mille sees on juba esimesed päris võistlused – Rootsi meistrivõistlused 12 – 13.11. Laager kestab 17. novembrini, pärast mida liigume edasi Norra, Sjusjøeni. 

Sjusjøenis on koondise lumelaager, mille ajal toimuvad katsevõistlused, kus selgitatakse välja esimese trimestri maailmakarika sarja pääsejad. Katsevõistlustest võtavad osa Robert ja Susan. Tuuli on juba oma koha eelneva hooaja tulemuste põhjal välja võidelnud ja suure tõenäosusega sõidab teiste tiimi tegelastega kaasa vaimset tuge pakkuma ja lihvima oma suusavormi algavaks maailmakarika karusselliks.

Juba kuu aja pärast saab stardi Östersundi MK etapp!