Lõppes Obertilliachi laager

Blink festivalilt naastes oli TT tiim ühe öö Eestis, et pakkida tiimi buss ja liikuda selle aasta teise välislaagrisse. Laagri kohaks sai valitud 1400 m kõrgusel olev Obertilliach ja majutasime end juba armsaks saanud Maria Obererlacher-i pereettevõttes.

Obertilliach on tuntud laskesuusa keskus, kuhu on rajatud B kategooria laskesuusastaadion, uhkete rullsuusaradade ja jõusaaliga. Juba noorte aastatest saadik on selles kompleksis harjutanud Tuuli, Susan ja Robert ning sportlaskarjääri aegadel ka Indrek, seega on kõik sealsed treenimisvõimalused kõigile vägagi selged. Lisaks meile olid sinna treenima tulnud Saksa ja Itaalia naiste koondised, Slovakid ning osad noortetiimid. 

Kui ilmaennustuse järgi ootas meid ees tugev vihma saju periood siis tegelikkuses saime vaid ühes trennis looduse pahupoolt tunda. Enamasti valitsesid väljas suurepärased suvised temperatuurid ja päike.

Sõitsime laagrisse mööda maad, Tšehhis tegime peatuse, et läbi viia kerge treening.

Laagri esimene pool oli treeningute mõttes väljakutsuv. Käisime ära ühel raskeimal tõusul, mida rullsuuskadega sõita kannatab ja tegime mitmeid võistlusspetsiifilisi treeninguid. Laagri teises pooles tõmbasime hoogu veidi maha, et augusti viimase nädala MM-iks end liialt ära ei kurnaks, tipphetkeks jäi siis vaid kontrollvõistlus.

Rafting

Vabal päeval sõitsime kogu tiimiga Obertilliachist 60km kaugusele, et ette võtta üks eriti vahva tegevus. Nimelt olime omale broneerinud raftingu sõidu. Rafting kujutab endast suurt kummipaati, millega saab üsna turvaliselt laskuda mööda kärestikulisi jõgesid. 

Nii panimegi omale selga kalipsod, tõmbasime ümber päästevestid ning pähe kiivrid, misjärel hakkasime instruktori poolseid õpetussõnu kuulama. Kui kõik sai selgeks, astusime paati ja hakkasime instruktori märguannete peale sõudma. Laskusime mööda kärestikulist jõge 10km alla poole, läbides selle aja jooksul ka väiksemaid koskesid. Rammisime mõned korrad suuri kive, mistõttu osad meist oleks paadist peaaegu välja lennanud, saime kiirevoolulisel jõel korra ujuda ning jäime äikesetormi kätte, aga üldiselt pääsesime suurematest intsidentidest. Raftingu sõidu lõpetasime läbi vettinuna, aga sellegipoolest näod naerul.

Susani sünnipäev

Laagri ajale sattusid meie jaoks 2 olulist tähtpäeva. Esmalt oli 13.08 Susani sünnipäev. Selle puhul äratasime ta varajasel hommikutunnil üles laulu ja tordiga. Susanil täitus 26. eluaasta ja tiimi poolt kinkisime talle igasugust nänni täis tuutu. Nänni vahele oli ära peidetud üks kaval kink – sukeldumine, millest Susan esialgu vaimustuses just polnud.

Treener Indrek oli Susani sünnipäeval planeerinud laagri raskeima treeningu- tõusutrenni. Kõikidest tõusudest, mida meie sportlased on oma elu jooksul läbinud, on just see konkreetne kõige väljakutsuvam. Tõusu pikkus on pea 13km ja selle nurk on niivõrd kaval, et murrab ka kõige tugevamad. Elasime selle trenni üle ja õhtul jagus meil isegi veel energiat, et Susani sünnipäeva Maria Obererlacher-i kuulsas pizzerias tähistada, nautides tema imemaitsvaid sööke. Soovime Susanile uueks eluaastaks kiiret jalga ja täpset silma!

Teine oluline tähtpäev oli Eesti taasiseseisvumise aastapäev. Selle tähistamiseks võtsime sini-must-valge lipu lasketiiru kaasa ja lasime sellel uhkelt pikksilma küljes lehvida. Õhtut tähistasime ikka Maria Obererlacher-i restoranis, kus pererahvas majakulul igasugu jookide ja näkside ette toomisega tagasi ei hoidnud. Elagu Eesti!

Maailmameistrivõistlused

Nüüd oleme juba tiimiga juba Saksamaal, kus valmistume suve tähtsamaks sündmuseks- suvebiathloni maailmameistrivõistlusteks. 

Maailmameistrivõistluste kohta saad lugeda täpsemalt SIIT!