Anterselva laager 13.09-25.09

Nüüdseks on lõppenud meie teine mägede laager, mis toimus Anterselvas, Itaalias. Ööbisime meile juba armsaks saanud Wildgalli hotellis, kus peremees Paul meid lahkesti võõrustas. Me toimetasime igapäevaselt pilt ilusate vaadete keskel, kvaliteetne toit hotelli poolt ja suurepärased tingimused on teinud Anterselvast põhjusega meie lemmiku laskesuusa kompleksi.

Anterselva kompleks hõlmab endast MK tasemel laskesuusastaadionit koos rulliradadega, jõusaali, hingematvalt ilusate matkaradadega ja 2000 m kõrgusele Austria piirile suunduva asfalteeritud teega, kus viisime läbi 3 tõusu treeningut. Lisaks vürtsitasime treeninguid Anterselvast veidi eemal asuval kergejõustiku staadioni treeningute ja ujumisega. 

Kenaks traditsiooniks kujunes meil iga hommikune ujumine külmas Lago di Anterselva järves. Sättisime oma äratuskellad 6.15-ks, et ühiselt koos hommikune äratav suplus ette võtta.

Laager oli meie jaoks tavapärasest pisut erilisem, meiega liitus murdmaasuusa koondislane Hanna-Brita Kaasik. Ta tegi meiega kaasa enamus treeningud, olles heaks seltskonna ja treeningpartneriks. Lisaks andsime talle ka võimaluse püssiga tutvust teha ehk õnnestub meil teda ka tulevikus laskesuusatajate sekka meelitada.

Samuti oli meie tiimile abiks endine laskesuusataja Mihkel Unt, kes täitis abitreeneri rolli. Eelnevalt on ta meid aidanud kodustel treeningutel, nüüd oli ta valmis tulema meile appi ka laagri läbiviimisel. Tulevikus võib teda ilmselt veelgi laskesuusatajate juures abilisena kohata.

Lihashoolduse ja jõusaali treeningute eest hoolitses Lauri Ott, kes liitus meiega laagri keskpaigaks.

Kõik planeeritud treeningud õnnestusid, sportlased püsisid terved ja ilmajumal oli taaskord meiega.

Laagri viimase päeva matk

Kõik sujus plaanipäraselt kuniks viimase treeninguni. Nimelt oli meil ärasõidu päeva hommikul kavas matk mägedes, mille orienteeruvaks pikkuseks eeldati 4h, pärast mida kiire lõunasöök ja autoga Müncheni lennujaama hotelli sõit. Erinevatel põhjustel jagunesid meie sportlased mitmeks grupiks. Susan sõitis matka asemel pikalt rulli, Tuuli tahtis kohe peale hommikusööki matkama minna ning Robert ja Hanna-Brita asusid teele tavapärasel treeningu kellaajal.

Lõunasöögiks olid tagasi 2 sportlast – Tuuli ja Susan, Robertist ja Hanna-Britast polnud jälgegi. Ühel hetkel õnnestus neil korra levialasse pääseda ja teatada, et nad on eksinud. Edasi olid nad taaskord pikalt levialast väljas ja nendega ühendust saada oli võimatu. Ülejäänud seltskond oli murest rahutu. Õhtul, tunnike enne päikeseloojangut hakkas Tuuli neile eeldatavast suunast vastu liikuma, et vajadusel kasvõi mägedesse neid otsima minna. Õnneks olid sangarid siiski lõpuks õige tee leidnud ja kohtusid rajal Tuuliga. Robert ja Hanna-Brita ekslesid kokku 10 tundi, januste ja näljastena, matkarajalt pikalt kõrvale kaldunult, kuid selle siiski lõpuks leidnuna. 

Tiimi seiklused said jätku!

Meie seiklused jätkusid teel Münchenisse. Nimelt Tuuli ja Susan olid juba pikalt planeerinud puhkust Tenerifel. Kerge päikesevann pärast rasket suvist treeningperioodi on just see mida keha vajab. Münchenist oli kojulend samal hommikul ka Hanna-Brital ja Robertil. Teadagi on Kanaari saartest ühel, La palma saarel, vulkaan aktiveerunud mistõttu on ka saare ümber palju tuhka.

Teel hotelli said Tuuli ja Susan teate Tenerife lennu tühistamisest vulkaanilise tolmu tõttu. Kiirelt sai vastu võetud otsus, et Münchenis maha ei minda ja sõidetakse koos Indreku ja Mihkel Undiga mööda maad Eestisse. Hotelli ees jäeti Roberti ja Hanna-Britaga hüvasti, seati vaim valmis pikaks autosõiduks kui Tuuli ja Susani telefonile ilmus lennufirma poolt uus sõnum. Lennud siiski toimuvad, ilmastikutingimused paranesid. Õnneks reis ära ei jäänud ja nüüdseks ollakse õnnelikult juba Tenerifele maabunud.

Tagasi Eestisse jõuavad Tuuli ja Susan oktoobriks ja juba 2. oktoober on kogu tiim Tartu sügisjooksu 10km stardis, kuhu ootame kõiki ka kaasa elama.